imbesteât
im|bes|te|ât
[CO]
-
p.pass., adi.
viôt imbesteâ
, viôt imbesteâsi
Sin. furiôs
, inrabiât
, rabiôs
, rancurôs
, sustât
-
adi.
une vore rabiât o rabiôs:
'Sute! 'Sute! ... - al urlave cui voi disledrosâts il vieli imbesteât (Dino Virgili, La aghe da pît la cleve)
Sin. invelegnât
, rabiôs
, furiôs
, inrabiât