gabele1
/-bè-/
ga|be|le
[CO]
-
s.f.
cuantitât di bêçs che si à di dâ a une autoritât in cambi di un servizi o par sostignî spesis che a colin su la comunitât o suntune categorie, soredut in riferiment a timps vieris o a tassis calcoladis esagjeradis:
gabelis, buinis mans, / tananais del mistîr, / costin unmont (Pieri Çorut, Il Strolic furlan par l'an 1841);
tancj malans che si à vût dopo la vuere, murie di int, gabelis gnovis, malatiis tes vîts, intes cartufulis, te nemalie (Giovanni Gortani, A la sagre di Mion)
Cfr. tasse2
, dazi
, impueste1
, steure