blaudinarie  /-nà-/  blau|di|na|ri|e  [CO, TS]

  1. s.f. bot. plante de famee des Ranunculaciis, lat. sient. Clematis vitalba, cul fust che si pues doprâ pai stes lavôrs che si fasin cui vencs o che si pues fumâ come un spagnoleta lerin jù tal lavio a cjoli i claps, ju strissinarin ca pal troi cu lis leandis di blaudinarie (Dino Virgili, La aghe da pît la cleve)
    Sin. blaudin , gardiule , gridiule , brunzin , brundinase
    Var. brundinarie
  2. s.f. par Clematis viticella, viôt blaudinarie rosse